Osalesin põhjalikul küberturvalisuse koolitusel ja tutvusin Politsei- ja Piirivalveameti ning kuue panga kelmide eest hoidumise juhistega, et sõeluda välja parimad soovitused enda kaitsmiseks.
Me kõik oleme haavatavad
Kuulates või lugedes mõnest raha väljapetmise juhtumist, vilksatab meie peas tihtipeale mõte: “Oi, mina küll selle õnge ei läheks!” Petturid teavad, et me nii mõtleme ja teevad kõik, et oma kavalusega meid konksu otsa meelitada: nad kiirustavad meid takka, hirmutavad, rõhuvad meie kaastundele või ahnusele.
Kuidas petturid manipuleerivad?
Rahulikus olukorras kellegagi juhtunud pettuslugu uurides oleme ratsionaalsed, analüüsime olukorda ja märkame kahtlaseid asjaolusid. Kui satume sellesse olukorda ise, oleme tasakaalust väljas. Kuidas nii?
Kiire
Et meilt raha välja petta, tekitavad petturid meis tunde, et asjaga on jube kiire. Kui me kohe ei tegutse, raha on läinud. Petturid arvestavad sellega, et kiirega tegutseme impulsiivselt ja teeme paanikast haaratuna seda, mida tegema ei peaks.
Autoriteet
Petturid esitlevad end tihtipeale võimu esindajatena — näiteks politseinikena. Sinu veenmiseks kasutavad nad ohtralt võimu sümboleid — videokõne kaadris võib näha taustal Eesti lippu ja politsei vappi, sinuga räägib politsei vormis inimene, kes näitab pikalt oma võltsitud töötõendit.
Pettur võib isegi teha ettepaneku guugeldada ta nime ja sa avastad, et sellise nimega politseinik on päriselt olemas. Palu tal saata sulle e-kiri oma ametlikult e-posti aadressilt — õige aadress on sellise kujuga: eesnimi.perenimi@politsei.ee. Või saada sellisel aadressil ise e-kiri ja uuri, kas see politseinik on sinuga suhelnud.
Toetudes autoriteedile võivad libapolitseinikud nõuda sult vaikimist ja ähvardada karistusega. Tea, et vaikimisvannet ei anta telefoni teel ja igal juhul ei laiene see sinu advokaadile ehk kui sul on mõni tuttav jurist, võid temaga asja arutada isegi kui usud, et oled vaikimisvande all.
Hirmutamine
Kui petturid saavad aru, et hoiad kodus suurema summa sularaha, võib sind ootamatult tabada “politsei” reid. Sult nõutakse sularaha deklareerimist ja võetakse see hoiule ähvardades, et muidu ootab sind kopsakas trahv.
Lähedaste teesklemine
Petturid võivad veenvalt esineda meie sugulase või sõbrana. Tehisaru abil saavad nad järgi teha nende hääle ja isegi videopildi, pannes “ootamatult hädaolukorda sattunud” lähedase paluma meilt raha. Tundub ulmena, kuid selle vastu on tõhus ja lihtne trikk: lepi oma lähedastega kokku üks salasõna või küsimus, mille vastust teate ainult teie.
Kobarrünnak
Vahest “töötlevad” ühte ohvrit mitu kurjategijat. Üks helistab “Omnivast”, teine “politseist”, kolmas “Eesti Pangast”. Selline põnevik võib kesta tunde, päevi ja nädalaid ning päädida sellega, et ohver jääb oma varast ilma.
Vastumeede: võta paus
Oluline on, et keerulises olukorras, kuhu oled järsku sattunud, võtaksid natukenegi aega, et olukorda kaaluda. Petturid püüavad suruda sind nurka veendes, et asjaga on ülikiire. Tuleta endale meelde, et rahaasjad ei kannata kiirustamist.
Kuidas võtta pausi siis, kui sulle helistatakse? Kui vastad, et vajad järelemõtlemiseks aega, veenab pettur sind kohe, et su raha on ohus ja iga minut loeb. Parem on valida mingi varem välja mõeldud ettekääne — näiteks, et kuuled halvasti ja pead otsima kõrvaklapid.
Mida teha pausi ajal? Kõige olulisem on natuke rahuneda. Selleks on igalühel oma läbiproovitud viis: mõni hingab rahulikult sisse ja välja, teine joob vett või loeb aeglaselt kümneni. Väike rahunemishetk aitab sul “jalad alla saada” ja olukorda paremini kaaluda.
Mida teha pärast pausi? Kui oled aru saanud, et tegemist võib olla petturiga, lõpeta koheselt kõne. Ära jäta hüvasti ega hakka vabandama, sest pettur püüab jätkata vestlust ja tal võib õnnestuda sind ikkagi ümber veenda. Kui kahtled, kas tegid kõne lõpetades õigesti, helista ise panka, politseisse, inimesele või asutusse, kust kõne väidetavalt tuli. Õige kontakti leiad ametlikult kodulehelt.
Ilmselt tead, et kui midagi on juhtunud pangakaardiga, siis saad helistada oma panka ja kaart sulgeda. Samamoodi on Smart-ID-ga — kui oled sisestanud ebaturvalisse kohta oma PIN koodi, saad iseteeninduses või klienditoele helistades konto kustutada.
Vastumeede: “katkine plaat”
Kui keegi üritab sulle midagi pähe määrida või lausa füüsiliselt takistab sind edasi liikumast, ütle pikema jututa kindel “ei”. See võib kõlada näiteks nii: “mulle see ei sobi”, “ma ei saa teid aidata”, “pole huvitatud”, “mul pole aega”.
Kui mõnes olukorras “ei” ei aita või seda on raske öelda, kasuta “katkise plaadi” tehnikat. Mõtle varakult välja üks lause, mida sa hakkad petturile järjekindlalt korrutama. Variante on palju — vali midagi, mis sulle sobib: “aitäh, ma mõtlen järele”; “ma pean arutama seda abikaasaga (või ka oma koeraga)”; “enne raha, siis kaup” (kui müüd midagi). Ja kui miski muu ei aita, ütle nii: “see on vastuolus minu usutunnistusega”. Usuküsimustes tahavad vähesed sinuga vaielda.
Kui oled langenud petturite küüsi
Petturid ei mõju laastavalt mitte ainult meie finantsidele, vaid ka psühholoogilisele seisundile. Pettuse ohvrid tihtipeale tunnevad tugevat stressi ja palju raskeid tundeid: süüd, häbi, raevu, meeleheidet. Nad võivad langeda depressiooni või kaotada enesekindluse.
Kui oled ise langenud petturite küüsi, on oluline tulla välja šokist. Võib-olla aitab sind mõni läbi proovitud hingamistehnika, kassi paitamine, väljas tuulutamine, loodusesse minek. Võib proovida endamisi või ka kõva häälega öelda välja, mida sa tunned. Kui olukord on üliraske ja pea täis musti mõtteid, tasub otsida psühholoogilist abi.
Ka siis, kui esialgne šokk on möödas, võivad rasked tunded saata sind veel aastaid. “Häbi tapab”, nagu ütles küberturvalisuse koolitusel tabavalt üks pettuse ohver. Mida teha? Katsu olla enda vastu leebe ja ära süüdista ennast. Sul pole midagi viga — miljonid inimesed langevad petturite üha osavamalt sätitud lõksu; see võib juhtuda igaühega.
Tallinna Ülikooli psühholoogia professor Aleksander Pulver soovitas koolitusel nii: “Ärge minge sellele maale enam tagasi” ehk kui olete oma loo valitud lähedastele “välja oksendanud” (pettuse ohvri sõnastus), tõmmake valusale kogemusele joon alla ja minge oma eluga edasi.
Kui sinu lähedane on saanud petta
Kui sinu lähedane on langenud lõksu, katsu mitte parastada ega naeruvääristada teda. Võid olla kindel, et ta teeb seda isegi ja sa ainult võimendad ta halbu tundeid. Ohvrile on kõige valusam, kui talle lähedane inimene ütleb: “Oled ise süüdi”, “Kuidas sa said nii loll olla?!”, “Ma ju ütlesin, et ära võta tundmatult numbrilt kõnet vastu”.
Kuula ära, ole hätta saanud lähedasele abiks ja toeks. Pea meeles, et tagantjärele tarkus on täppisteadus ja teatud asjaoludel võib lõksu langeda igaüks.
Lisalugemist
Soovitan soojalt tutvuda Politsei- ja Piirivalveameti selge ja kompaktse juhisega: Kuidas ennast kelmide eest kaitsta?
Pane oma teadmised proovile SEB panga testis: Kas sina saaksid küberkelmist jagu?
Venekeelsele sõbrale võib soovitada arusaadavat ja põhjalikku tasuta kursust, mida saab nii lugeda kui kuulata: Как защититься от мошенников?
Pea iga pank on koostanud turvalisuse juhised (nimekiri ei ole ammendav):
Swedbank: Pettustest hoidumine
SEB: Küberkuritegevus: kuidas end kaitsta?
Coop Pank: Näpunäited, kuidas rahaasjad turvalisena hoida
LHV: Pettuste ennetamine
Eesti Pangaliit: Pangaliidu infoturbe juhend
Salvesta või prindi endale meelespea (PDF, 650 kB)
